Mesilaste kaitseks

Kujundus: sviiter.ee

Viimastel aastatel on Eestis hukkunud palju mesilasperesid. Peamisi põhjusi tuleb otsida meid ümbritsevast keskkonnast. Inimene on olnud mesilastele halb koostööpartner. Võib-olla on inimene olnud ahne, hoolimatu või oskamatu. Midagi on läinud inimeste ja mesilaste koostöös valesti juba pikemat aega.

Eestimaa pinnal kasvab üle 400 taimeliigi, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Nendest taimedest ümmarguselt 100 on mitmesugused põllumajanduslikud kultuurtaimed, ja nende saak katab otseselt või kaudselt (loomade kaudu väärindatuna) 90% meie toidutarbest.

Mesilane on meie looduses indikaatorliigiks. Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tase tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele.

Perede tegelik hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 25-30%. Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, peaks meil praegu olema veidi üle 40 000 pere, kellest hukkub igal aastal 25-30%. See tähendab 12 000–15 000 pere kaotamist, mis läheb mesinikele aastas maksma 2,5- 3,0 milj. eurot.

On ülim aeg astuda konkreetseid samme, et Eesti mesindust ja loodust päästa.

Jaga ülaltoodud infot oma sõpradega ning avalda oma toetust !

Kasutatud on Eesti Mesinike Liidu poolt 2014 a. koostatud petitsiooni teksti, millega juhiti avalikkuse tähelepanu mesilasperede suurele suremusele.